Küsimused-vastused veebipõhise vaenukõne ja vaenukuritegude koha + definitsioonid
Mis on vaenukuritegu?

Vaenukuriteod on kuriteod, mis on põhjustatud eelarvamusest teatud inimrühmade (sotsiaalsete gruppide) suhtes. Need on nö. „sõnumiga kuriteod“, mille eesmärk on levitada hirmu ja haavatavuse tunnet vastavate inimrühmade seas. Need kuriteod mõjutavad mitte ainult rünnatud üksikisikuid, vaid kogu sotsiaalset rühma, kuhu rünnatud inimene kuulub. Teatud kogukonnad on ebaproportsionaalselt sihikule võetud nende rassi, veendumuste, seksuaalse sättumuse, soo, soolise identiteedi või soolise väljenduse, rahvusliku päritolu, keele, puude, sotsiaalse staatuse või muude tunnuste tõttu.

Online-keskkonnas aset leidev LGBTI-vastane vaen ja väärkohtlemine on eriti tõhus viis hirmutamissõnumi edastamiseks laiemale üldsusele ja LGBTI-kogukonnale. Näiteks postitused ja kommentaarid Facebookis, Instagrammis, kommentaarid uudiste artiklites ja YouTube’is ning teistel platvormidel ja lehtedel, mida paljud  LGBTI-isikud või -organisatsioonid kasutavad, jõuavad paljude inimesteni ja sel on oma mõju.

Lisaks mõjutavad vaenukuriteod sageli ohvrite sõpru ja perekonda, kes kardavad oma lähedaste pärast.

Vaenukuriteod koosnevad alati kahest elemendist, kuritegu ja eelarvamuslik motiiv:

Kuritegu
iga tegu, mis vastab karistusseadustiku kuriteo koosseisule.

Eelarvamuslik motiiv
selleks, et kuritegu oleks seaduse järgi tunnustatud kui vaenukuritegu, peab sellega kaasnema vaenumotiiv nn. kaitstud tunnuse vastu (nt. kuulumine LGBTI-kogukonda, rahvusvähemusse).

 

Mis on vaenukõne?

Kuna rahvusvaheliselt ei ole olemas ühte kokkuleppelist vaenukuriteo definitsiooni, siis ei ole ilmselt üllatav, et see puudub ka vaenukõne puhul. Rahvusvahelised organisatsioonid sisustavad vaenukõne mõistet järgmiselt:

OSCE defineerib vaenukuritegu kui „kuriteod, mis on toime pandud eelarvamuslikul motiivil“ (OSCE 2009). Kuna rääkimine ilma reaalse teota (erinevalt näiteks mõrvast, füüsilisest rünnakust või vara kahjustamisest) ei ole kuritegu, siis argumenteerib OSCE, et vaenukuriteo kontseptsioon välistab vaenukõne kuulumise vaenukuriteo mõiste alla (ODIHR 2009:25 in RTH 2018).

Samas on FRA (2016) seisukohal, et vaenukõne on üks vaenukuriteo vorme „vaenu või vägivalla õhutamine kaitstud tunnusega grupi vastu – tuntud vaenukõne mõistena – on nii kuritegu kui ka diskrimineerimise väljendus ning seetõttu laiema vaenukuriteo kontseptsiooni alamkategooria“ (RTH, 2018).

Siinkohal on oluline märkida, et vaenukõne mõju on midagi palju enamat, kui lihtsalt üksikisikute või gruppide solvamine. Mitmed uuringud, sealhulgas 2018. aasta küsitluse Safe To Be (link) tulemused näitavad, et vaenukõne võib tekitada inimestes hirmu, ärevust ja enesepõlgust, põhjustades depressiooni, eraldatust ja enesetapumõtteid.

Mis on online-vaen?

Online-keskkonnas (või ka veebis, Internetis) aset leidvat vaenukõnet määratletakse kui mis tahes veebisuhtlust või -väljendust, mis propageerib, soodustab või õhutab vaenu, diskrimineerimist või vägivalda mis tahes isiku või inimrühma suhtes nende seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, sooväljenduse või sooliste omaduste tõttu.

Online-vaenukuritegu on igasugune kuritegu, mis on suunatud isiku vastu vaenulikkuse või eelarvamuste tõttu, mille motiiviks on ohvri reaalne või tajutud seksuaalne sättumus, sooidentiteet, sooväljendus või soolised omadustel ning see kuritegu toimus online-keskkonnas.

Vaenujuhtumite ja veebipõhise väärkohtlemise liigid

Allpool on toodud mõned näited vaenulike veebiintsidentide kohta. Mõned neist juhtumitest võivad tunduda suhteliselt triviaalsed, näiteks kui kellegi kohta kasutatakse solvavaid nimesid ja väljendeid või saadetakse solvavaid meeme ja gife või kirju, mille sisuks on info, et ei aktsepteerita isiku identiteeti. Tuleb mõista, et taolisel järjepideval väärkohtlemisel võib siiski olla inimesele sügav mõju.

Mõned teised rünnakud on tõsisemad ja võivad olla ka ebaseaduslikud, olenevalt riiklikust kontekstist ja seadustest. Kui veebis toimuval kuriteol on eelarvamuslik motiiv – ehk kuritegu on ajendatud eelarvamustest teatud inimrühma(de) suhtes –  on tegu vaenukuriteoga, sarnaselt väljaspool veebi toimuvate kuritegudega, kui neil on eelarvamuslik motiiv.

Selles loendis on näited väärkohtlemisest, mida LGBTI kogukonna liikmed Internetis on kogenud ja need tuginevad 2018. aasta veebiküsitluse Safe To Be tulemustele (link). Need näited võivad olla šokeerivad, valusad või ka meenutada väärkohtlemist kogenud inimesele enda läbielatud intsidente. Järgneva tekstiga tutvumisel on soovitatav mõelda, kas olete valmis lugema väärkohtlemist puudutavat teksti. Uuringu kohta saab lisainfot siit (link).

Definitsioonid

1. Ebaseaduslik pornograafia
Porno ostmine ja vaatamine ei ole kriminaalkuritegu. Selle levitamine võib olla kuritegu, kuid see sõltub vastava riigi seadustest. Pornograafiliste teoste loomine või levitamine ilma osalejate nõusolekuta ja lapspornograafia (alla 18-aastaste puhul) on alati karistatav.

2. Nõusolekuta seksuaalse sisu levitamine
Seksuaalsete piltide või helimaterjalide loata salvestamine ja nende levitamine või edastamine on karistatav.

3. Peibutamine
Olukord, kus täiskasvanu pöördub alaealise poole Interneti kaudu usaldusliku suhte loomiseks seksuaalse kuritarvitamise eesmärgil. Tegu on kriminaalkuriteoga.

4. Ebaseaduslik seks-sõnumite saatmine
Kunagi ei tohi levitada kellegi erootilisi pilte ega helisalvestisi ilma selle inimese teadmise ja loata. Isegi siis, kui inimene oli kunagi nõus fotode ja salvestuste tegemise, kuid ei nõustu nende jagamisega täna otsesõnu. Jagamine ilma loata on seadusega karistatav. Alla 18-aastaste puhul on selliste piltide ja salvestiste levitamine karistatav isegi juhul, kui on olemas alaealise nõusolek.

5. Kommentaarid, mis propageerivad / toetavad vaenu
Vaenu propageerivateks/toetavateks peetakse avaldusi, kommentaare või postitusi, mis toimuvad väljaspool eravestlusi ning kutsuvad tahtlikult üles vihkamisele erinevate inimrühmade. Selline teguviis on sageli kriminaalkuritegu ja selle eest võib vastutusele võtta.

 

6. (Küber)jälitamine või ahistamine
Jälitamine või ahistamine online-keskkonnas (Internetis või muul elektroonilisel viisil) on jälitamis-, laimu- ja ahistamisvastaste seaduste kohaselt kriminaalkuritegu. See võib hõlmata mitmesuguseid ähvardusi, seksi küsimist, valesüüdistusi, laimamist, laimu, identiteedivargust, vandalismi jne. Kui olete sattunud küberkuritegevuse ohvriks, siis kaaluge võimalike rünnakute ja teadete salvestamist, et teil oleks raporteerimise soovi korral tõendusmaterjali. Kui soovite saada lisainfot oma online-elu turvalisemaks muutmiseks, vaadake selle lehe alamlehte „Kontode kaitsmine“.


7. Seksuaalne ahistamine veebis
Kui veebis aset leidev jälitamine või ahistamine on seksuaalse alatooni või olemusega, on tegu seksuaalse ahistamisega. Selle alla kuulub erinevaid tegevusi, mis kasutavad tehnoloogiat digitaalse sisu (pildid, videod, postitused, sõnumid, lehed jne) levitamiseks ja  jagamiseks erinevatel platvormidel (privaatsed või avalikud).

8. Doksimine
Konkreetse isiku kohta privaatse või tuvastatava teabe avaldamine ilma tema nõusolekuta. LGBTI inimese identiteedi avalikustamine ja doksimine võivad sageli üksteisega kattuda, kuna doksimise teave on tihti seotud inimese identiteediga. Selliste asjade avalikkuse ette toomine võib üksikisikule mõjuda laastavalt, põhjustades pere- ja sõprussuhete katkemist, samuti probleeme tööl või koolis.

9. Väljapressimine
Tegu on olukorraga, kus keegi nõuab inimese käest raha või muud hüvitist selle eest, et ta ei avaldaks erinevates veebikeskkondades tema kohta teavet, näiteks videoid, postitusi, sõnumeid vms. Emotsionaalne väljapressimine tähendab olukorda, kus keegi kasutab kontrollivat või sundivat käitumist üksikisiku või gruppide suhtes.

10. Surmaähvardused
Ähvardus või lubadus tappa või lasta tappa üksikisikut või inimeste gruppi. Seda peetakse kriminaalkuriteoks.

11. Outing
Sõnale puudub eestikeelne vaste. Inimese sugu puudutava ajaloo, seksuaalse sättumuse või HIV-nakkuse avalikustamine ilma inimese loata. Outing ja doksimine võivad kattuda, kuna doksimise käigus võidakse avaldada ka infot inimese identiteedi kohta. Selliste asjade avalikkuse ette toomine võib üksikisikule mõjuda laastavalt, põhjustades pere- ja sõprussuhete katkemist, samuti probleeme tööl või koolis.

12. Ähvardused vara hävitada
Käitumine, mille käigus keegi ähvardab kellegi vara hävitada. Seda peetakse kriminaalkuriteoks.

13. Ähvardused seksuaalselt rünnata
Käitumine, mille käigus isik ähvardab kedagi seksuaalselt rünnata. Seda peetakse sageli kriminaalkuriteoks.

14. Füüsiline vägivald või sellega ähvardamine
Käitumine, mille käigus isik ähvardab kedagi füüsiliselt rünnata. Seda peetakse sageli kriminaalkuriteoks.

15. „Raviva“ vägistamisega ähvardamine
Käitumine, mille käigus isik ähvardab kedagi vägistada seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu. „Ravivat“ vägistamist iseloomustab ründaja usk, et ta suudab vägistamisega muuta kellegi heteroseksuaalseks või muuta ta soostereotüüpide järgivaks.

16. Solvangud
Solvangud on üksikisiku või isikute grupi vastu kasutusel olevad lugupidamatud, kahjulikud või teotavad sõnad ja väljendid. Solvamine iseenesest ei ole tingimata kriminaalkuritegu, kuid korduv solvamine võib muutuda jälitamiseks või ahistamise osaks. Sõltuvalt solvangu laadist võivad nad tõestada ka LGBTI-vastase vaenu.

17. Kiusamine
Üksikisiku või gruppi korduv solvamine, ähvardamine või hirmutamine veebis.

18. Laimamine
Laimamine on kellegi mainet alusetult kahjustavate postituste või kommentaaride tegemine, valeandmete loomine ja levitamine. Mõnes riigis on laimamine kriminaalkuritegu.

19. Küberrünnak
Küberrünnaku puhul koondub rühm inimesi, et rünnata ühte sihtmärki. Selle osaks võib olla ka rünnak, kus kriitika ja väärkohtlemine langeb ühele inimese osaks erinevatest allikatest. Seda tüüpi rünnakud võivad olla eriti kahjulikud väärkohtlemise hulga ja intensiivsuse tõttu.

 

20. Eelmise nime kasutamine (dead naming)
Olukord, kus keegi viitab transsoolisele inimesele tema eelmise nimega. Kui eelmise nime kasutamine on tahtlik ja/või harjumuspärane, võib see olla osa kiusamisest, identiteedi paljastamisest, doksimisest, ahistamisest või muust. Eelmise nime kasutamine iseenesest ei ole kriminaalkuritegu.

21. Trollimine
Trollimist on defineeritud, kui ebakõla tekitamist internetis: algatatakse tülisid, häiritakse inimesi, postitatakse ärritavaid või teemaväliseid sõnumeid. Sotsiaalmeedia troll on keegi, kes ütleb teadlikult midagi vastuolulist, et teistest kasutajatest esile tõusta.

22. Enesetapule viimine
Pahatahtlik ja aktiivne teise inimese julgustamine, et ta sooritaks enesetapu.

23. Vaenu õhutamine
Tegevus,  millega avalikult teatud inimrühmasid ähvardatakse, laimatakse või solvatakse nende ühiste tunnuste alusel. Ühendavaks tunnuseks võib olla näiteks seksuaalne sättumus, sooline identiteet, rass, nahavärv, religioon, veendumused, puue või muu.

24. Pornograafilise sisu kasutamine kättemaksuna
Kedagi puudutava pornograafilise sisu levitamine või jagamine ilma tema loata. Pilte või videoid võis (eelmine) partner minevikus teha inimese nõusolekul, kuid levitab neid nüüd väljapressimise või millegi tegema sundimise eesmärgil, samuti võib põhjuseks olla soov inimest karistada või vaigistada. Pornograafilise sisu kättemaksuna kasutamine on psühholoogiline väärkohtlemine ja seda võib sõltuvalt asjaoludest käsitleda koduvägivalla või seksuaalse väärkohtlemise vormina.

Sõnavabadus

Sõnavabadus on oluline inimõigus ja demokraatliku ühiskonna nurgakivi. Kui sõnavabadus satub ohtu, on ohus ka demokraatia. Samas võidakse sõnavabadust kasutada ettekäändendena vaenu õhutamiseks. Seetõttu on vajalik hinnata ja reguleerida, kust algab ja lõpeb õigus provotseerida ja solvata ning mis hetkest on tegu vaenukõnega. Sõnavabadus on üksnes illusioon, kui osa ühiskonnast on vaigistatud teise osa „sõnavabadusega“.

Vaenukõne ja vaba sõna vahel on õhuke piir, eriti veebikeskkonnas. Sellegipoolest saab neid üksteisest selgelt eristada. Vaadelge ja hinnake vastavat kommentaari, postitust, teksti või meemi ja küsige endalt järgmine küsimus: kas see õhutab teiste suhtes vaenu ja diskrimineerimist või soodustab arutelu?

Rahvusvaheline koostöö ja teadlikkuse tõstmine on hädavajalik. Selleks, et säilitada nii õigus elada ilma diskrimineerimiseta kui sõnavabadus,  tuleb igale Interneti-kasutajale teadvustada nende panuse võimalikku mõju.

 

FLOWCHART